Nõuded elukeskkonnale
Jõevähk on oluline lüli veekogude aineringes, pidurdades veekogude eutrofeerumist ja suurendades selle liigilist mitmekesisust. Vähke soovitatakse kasutada ka veekvaliteedi bioindikaatorina. Puhtaveelise loomana ei talu jõevähk veekogu reostamist ning hapnikudefitsiiti, mistõttu ta puudub täielikult madalates taimestikurikastes, talviti ummuksile jäävais järvedes. Elupaigaks sobivad talle hästi aga vooluveekogud ja oligotroofsete tunnustega sügavamad järved.

Väga oluline on varjepaikade olemasolu või nende rajamise võimalused, mis kaitsevad vähki röövloomade ja liigikaaslaste eest. Urgude rajamiseks sobivad järsud savised kaldad ning puude juurtest läbipõimitud ja suuremate kividega ülekülvatud kaldaservad (Joonis 1). Lenduva mudaga kaetud põhi on jõevähile elamiseks kõlbmatu. Kõrge hõljuvainete sisaldus  häirib vähkide elutegevust eeskätt lõpuste ning varjepaikade ummistumise tõttu. Teinekord võivad aga ka maaparandustöödega sirgeks tõmmatud kraavid olla vähirikkad (Joonis 2).


Joonis 1. Kividerohke looduslik jõgi on vähile heaks elupaigaks. Foto: M. Hurt


Joonis 2. Vähirikas maaparandustöödedega sirgeks tõmmatud kraav.
Foto: M. Hurt

Vähikasvatuses tuleb jälgida, et tiikides oleks piisavalt varjepaiku. Varjepaikadena võib kasutada katusekive, drenaažitorusid, kärgtelliseid, istutuspotte jms.


Vähikasvatuse kavandamise tähtsaim eeldus on piisava koguse kvaliteetse vee kättesaadavus. Head vett peab jätkuma piisavalt kogu kasvatamise perioodi vältel, sest ka ajutine vee kvaliteedi langus võib põhjustada vähikasvatuse täieliku ebaõnnestumise. Vee kvaliteedi näitajate ühistoime on suurem kui üksikute tegurite mõju omaette. Vee kvaliteeti saab parandada vee töötlemise abil, kuid see toob kaasa täiendavaid kulutusi.

Tabel 1. Vähikasvatuseks olulised vee kvaliteedi näitajad

Viimased uudised 05. January - Uudised, küsimused ja kommentaarid Siia saad postitada küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare vähikasvatuse teemadel