Happelisus ja aluselisus
Jõevähile ei sobi elamiseks happelised veed, kuna kasvamiseks vajab jõevähk kaltsiumi. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad.

Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku võrra. Väikese karbonaatioonide sisaldusega vesi on happeline st. vee pH on alla 7, neutraalse vee pH on 7 ja aluserikka vee pH on üle 7. Happeline vesi on vähile kahjulik. Täiskasvanud vähid on happelise vee suhtes vastupidavamad, kõige tundlikumad madala pH suhtes on mari ja pojad. Vee puhverdusvõimet happestumise vastu näitab üldaluselisus. Kui üldaluselisus on alla 0,1 millimooli/l ei muutu vee happelisus kergesti, mis tähendab, et vesi on puhverdatud happestumise vastu. Madalamad üldaluselisuse väärtused näitavad, et vesi on happestumise ohus. Lupjamise tagajärjel pH ja aluselisus tõusevad.
Viimased uudised 05. January - Uudised, küsimused ja kommentaarid Siia saad postitada küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare vähikasvatuse teemadel