Suguvähkide pidamine
Suguvähke peab olema piisavalt palju, et sugukarja pärilik muutlikkus oleks piisavalt laiapõhjaline ja et investeeringud hakkaksid kohe kasumit tooma. Liiga väike suguvähkide arv viib geneetilise tagapõhja osas vaesustunud, kasvanduse tingimustega kohastunud sugukarja kujunemisele, kus võib ilmneda inbriidingu e. sugulusristumise tõttu arengu häireid. Suguvähkide talvise suremise tõttu muretsetakse aastas 10-30% uusi. Looduslikest veekogudest uusi suguvähke sisse tuues tekib aga haiguste leviku oht, mispärast uusi vähke tuleb pidada mõned nädalad karantiinis.

Paaritumine ja marja heitmine võib toimuda tiikides või sisebasseinides. Paaritumistiikides võib vähkide tihedus olla isegi 100 vähki m2, kuid tuleb kindlustada piisav veevahetus ja toitmine. Paaritumisbasseinide põhi peab olema kare, et vähid ei libiseks. Üks emane võib paarituda mitmete isastega, nii et selle poegade seas on paljude erinevate isaste järglasi. Paaritumise käivitab vee temperatuuri langemine alla 10 kraadi. Paaritumise ja kudemise vaheline aeg võib olla kuni kuu aega.

Paaritumise järel muneb emane marja laka kaitse alla (Joonis 1)
. Marjaterade arv kõigub olenevalt emaste suurusest, toitumusest ja seisundist. 10 cm pikkusel jõevähi emasel on sabajalgadel keskmiselt umbes 90-110 marjatera. Umbes pooled marjateradest hukkuvad talvise haudumise käigus.

Jõevähi mari vajab koorumiseni arenemiseks ligikaudu 1300-1900 kraadpäeva
(päevaste keskmiste veetemperatuuride summa), seejuures looduslikes temperatuurioludes keskmiselt 1500 kraadpäeva ja soojas hautamisel 1300 kraadpäeva (Tabel 1). Madalal temperatuuril pikeneb hautamine ja suureneb kraadpäevade arv. Pojad vabanevad ema laka alt 180 kraadpäeva järel koorumisest alates (teise astme vastsed) (Joonis 2 ja 3).

Tabel 1. Jõevähi hautamise pikkus sõltuvalt temperatuurist.



Joonis 1. Marjaga emane vähk. Mari on kinnitunud emase laka alla ja marjal on näha juba silmtäppstaadiumit.
Foto: T. Paaver


Joonis 1. Marjateradest on koorunud vastsed, kes elavad veel mõnda aega ema laka all. Foto: T. Paaver


Joonis 3. Teise astme vähivastsed. Foto: T. Paaver
Viimased uudised 05. January - Uudised, küsimused ja kommentaarid Siia saad postitada küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare vähikasvatuse teemadel