Veevarustus
Veevarustuse kavandamisel tuleb lisaks vee kvaliteedile arvesse võtta seda, et vee kogus oleks piisav. Võrreldes pinnaveega annavad allikad ja kaevud aastaringselt võrdlemisi ühtlaselt vett. Veevarustuses on tähtis, et piisav pealevool oleks kindlustatud ka kuival perioodil. Kui saadaval on põhjavett, pinnavett ja tööstuslikku sooja vett saab luua mitmekülgsemate võimalustega vähikasvatuse süsteemi kui alal, kus on kasutada vaid sademete valgveed.

Iga tiigi veevarustus tuleks ehitada eraldi ja sõltumatuna, sest haigustekitajad levivad allavoolu - ülalpool olevatest tiikidest alumistesse. Kasvanduses tuleb tiikide vesi hoida võimalikult hapnikurikas, mida saavutatakse veevahetuse või segamise ja õhustamise abil. Ideaaljuhul peaks vesi tiigis vahetuma 4-5 korda ööpäevas.

Talvel on vaja vett õhustada juhul, kui sügisel jääb tiiki palju lagunevat taimestikku või tiigivesi on toitaineterikas. Hapnikupuudus ja madalakvaliteediline vesi koos on tihti vähkide suremise või marja hävimise põhjuseks. Kõige kehvemad on hapnikuolud tavaliselt talve lõpul. Heades hapnikuoludes taluvad vähid paremini ka halba vee kvaliteeti. Suve lõpul vee kihistudes võib põhjakihis tekkida hapnikupuudus, mistõttu võib olla vajalik vee segamine. Puurkaevu- või allikavesi on tavaliselt vähese hapnikusisaldusega ja seda tuleb õhustada enne kasutamist.

Tasulisi vee kvaliteedi analüüse tehakse Eestis mitmetes keskkonnauuringute, tervisekaitse ja teaduslaboratooriumides. Vähikasvatuse alustajatel on soovitav lasta kasutatava vee koostist erinevatel aastaaegadel uurida.
Viimased uudised 05. January - Uudised, küsimused ja kommentaarid Siia saad postitada küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare vähikasvatuse teemadel