Vähi kasvamine
Jõevähkide paaritumine toimub Eesti veekogudes septembris-oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla kümne kraadi ning kudemine oktoobri lõpus ja novembris. Emasvähk kannab marja laka all kuni koorumiseni ning vähipoegade lahkumiseni juuni teise või juuli esimese pooleni. Keskmine marjaterade arv jääb vahemikku 90-260, millest koorumiseni jõuab umbes 55-90%. Viljakus ja koorumiseni jõudvate marjaterade arv olenevad märgatavalt emase suurusest ning vähkide elutingimustest veekogus.

Vähid kasvavad kestudes. Kestumise lähenedes vana koorik pehmeneb, kuna vähid salvestavad temas sisalduva lubja maos asuvatessse vähikividesse. Uus koorik on nahkne ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähi mõõtmed suurenevad 7-10 päeva jooksul pärast kestumist, millal uus kest on veel pehme ja veniv. Vähid on võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid. Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik - seepärast ongi vähikasvatuseks sobivaimad kaltsiumirikkad veed. Eestis on enamus veekogudest lubjakivirikka pinnase tõttu piisava kaltsiumisisaldusega, erandi moodustavad rabaveed.  Esimesel elusuvel vahetavad jõevähid koorikut 4-7, teisel 2-4 korda. Suguküpsed isased kestuvad 1-2 ja emased vaid ühe korra. 10 cm pikkuse saavutamiseks teeb vähk läbi 20-25 koorikuvahetust.

Isased jõevähid saavutavad Eesti veekogudes suguküpsuse reeglina kolmandal elusügisel (6-8 cm pikkusena) ja emased neljandal elusügisel (7,5-9 cm pikkusena).



Joonis 1. Vähi elutsükkel


Joonis 2. Vähi vastsete areng.


Viimased uudised 05. January - Uudised, küsimused ja kommentaarid Siia saad postitada küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare vähikasvatuse teemadel